Lapsehoidjad

     Kolm noort tüdrukut tulevad New Yorgi rikaste linnaossa lapsehoidjateks. Igaühel on oma mure: Laostunud perekond, igav elu maakolkas ja õnnetu armastus. ehkki lastega on kõvasti tegemist, leiavad tüdrukud aega ka pidu panna, armuda ja uudistada prominentide maailma, kus sähvivad välklambid ja kantakse kõige kuulsamate moekunstnike rõivaid.

Radiance

     Most people think that death is the end.
     The end of life - of good times - the end of, well, pretty much everything.
     But those people are wrong.
     Dead wrong.
     And i should know. I died almost a year ago.

Enesetapuklubi

"See hakkab juba tüütuks muutuma! Kui palju võib sama asja korrata?"
     "Tüütuks? Sa mõtled kogu selle põnevuse juures?"
     "Sa tead küll mida ma mõtlen!"
     "Ma tean, et sa oled nii suur sitapea, et su ajud haisevad! Sa pole tüdinud. Sa oled kõike muud , sa oled eputis, kuid mitte tüdinenud."
     "Ma olen tüdinenud!" Tüdruk sirutas käe õlle järele.
     "Sellepärast, et sul puudub fantaasia!" ütles poiss talle pudelit ulatades.
     Ta vaatas, kuidas tüdruk jõi, kallutas pea kuklasse, nii et võis näha tema kõrisõlme liikumist kuuvalgel. Tüdruku peenike kael oli nagu jupike heledat posti. Habras. Kaitsetu.
     "Mida me siis nüüd teeme, härra fantaasiarikas?" küsis tüdruk, kui ta pudeli lõpuks langetas.
     "Viitsütiku," ütles poiss tagaistmel. "Meisterdame mingi lõhkekeha ja sütiku. Midagi, et saaksime olla ise kaugel, kui see juhtub."
     Poiss tagaistmel oli tüdruku sõber. Tüdruk oli ainus, keda poiss oli kunagi sõbraks pidanud. See pakkus talle mõningaid privileege. Lollide ettepanekute esitamine kaasa arvatud. 

Vampire romance

     Love is a weapon in the face of evil


     Over 30 short stories of hot blood, midnight pleasures and inhuman passions. In the world of the undead there are strange codes of conduct, dark rituals and dating games, as they seduce the locals and engage in the most sensual encounters you´ll sink your teeth into this side of the grave.

Shiver

     Mäletan, kuidas lamasin huntidest ümbritsetuna lumel kui väike punane ja soe laik, mis järjest külmenes. Nad lakkusid mind, hammustasid mind , rappisid mu ihu, tungides järjest sügavamale. Nende kobaras kehad varjutasid selle vähesegi sooja mida päike andis. Nende kraedel helkles jää ja nende hingeõhk moodustas läbipaistmatuid kujundeid, mis hõljusid meie ümber õhus. Nende kasukate muskuseline lõhn meenutas mulle niiskete koerakarvade ja põlenud lehtede meeldivat ja õudusäratavat hõngu. Nende keeled sulatasid mu nahka, nende hooletud hambad rebisid mu varrukaid ja tirisid mu juukseid, tungisid vastu mu rangluud ja kaelal asuvat pulssi. 
     Oleksin võinud karjuda, kuid ei karjunud. Oleksin võinud vastu hakata, kuid ma ei teinud seda. Lihtsalt lebasin ja lasin sel kõigel toimuda, vaadates talvist valget taevast enda kohal halliks tõmbumas.
     Üks huntidest pani oma nina mu peopessa ja seejärel  vastu põske, varjutades mu näo. Ta vaatas mulle oma kollaste silmadega otsa, samal ajal kui teised mind igalt poolt sikutasid.
     Vaatasin nendesse silmadesse nii kaua, kui sain. Kollased. Ja lähedalt paistis nendest igat värvi kulla ja pähkelpruuni sädelevaid varjundeid. Ma ei tahtnud, et ta oma pilgu mujale pööraks, ja ta ei teinud seda. Tahtsin tal kaela ümbert kinni võtta, kuid mu käelabad jäid liikumatult  rinnale ja käsivarred püsisid  jäätunult keha vastas.
     Ma ei suutnud meenutada, mida tähendab soojatunne.
     Siis oli ta läinud ja ilma temata tungisid teised hundid veelgi lähemale, liiga lähedale, lämmatades mind. Miski paistis mu rinnal võbelevat.
     Ei olnud päikest ega valgust. Olin suremas. Ma ei suutnud meenutada, milline näeb välja taevas.
     Aga ma ei surnud. Kadusin lõputusse külmusesse, kuid sündisin seejärel uuesti, soojuse maailma.
     Mäletan üht - tema kollaseid silmi.
     Arvasin, et ei näe neid enam kunagi.

     

Piercing

     A small living creature asleep in its crib. Like a labratory animal in a cage, thought Kawashima Masayuki. He used the palm of his hand to shade the penlight so that it illuminated only the babys form, leaving the rest of teh bedroom in darkness. Leaning in closer, he silently mouthed the words fast asleep. As Yokos pregancy had progressed and the fact that he was actually going to be a father began to sink in, hed worried  that the baby might have difficulty sleeping. Kawashima had suffered from insomnia since elemntary school, and, after all, his blood would run in this childs veins. He´d heard it was normal for newborns to sleep virtually around the clock; in fact, he seemed to recall some child-rearing expert describing sleep as an infants "job". What could be more tragic, then, than a baby insomniac?

Printsessi päevikud X

     Mia Thermopolise nimekiri  suurtest ja rammusatest valedest, mida ta on kõigile rääkinud.
Vale number üks: esiteks on loomulikult vale, et ma kõigisse õlikoolidesse sisse ei saanud. (Seda ei tea mitte keegi peale minu. Ja direktor Gupta. Ja minu vanemate.)
Vale number kaks: minu lõputöö kohta. Noh tegelikult ei olnud see mitte oliiviõli tootmisest Genovias umbes aastail 1254 - 1650, nagu ma kõigile rääkisin, vaid neljasaja leheline armastusromaan.
Vale number kolm: see, mida ma just Lanale rääkisin- et ma ei saa temaga koos šoppama minna, kuna pean pärast kooli John Paul Reynolds-Abernathy IV- ga hängima - kui tõde on hoopis... nojah. See pole mitte ainus põhjus , miks ma ei saa šoppama minna. Ma lihtsalt ei taha sellest talle rääkida, sest ma tean, mida ta ütleks. Ja ma lihtsalt  tunnen, et ma ei suudaks praegu  Lanaga jageleda